HINT
|
ANSWER
|
kuhjeline tasandik absoluutkõrgusega kuni 200 m
|
madalik
|
koha kõrgus kindlaksmääratud keskmisest merepinnast
|
absoluutne kõrgus
|
allpool maailmamere taset asuv tasandik
|
alamik
|
mäestiku kulumisel tekkinud kõrgtasandik
|
kiltmaa
|
kõrgustike ja madalikega liigestatud suur tasandik
|
lauskmaa
|
ümbrusest kõrgem, pika aja jooksul tasaseks kulunud ala
|
lavamaa
|
mere- või ookeaniveega üleujutatud mandri ääreala
|
mandrilava
|
mandritealune maakoor, 40-80 km paks
|
mandriline maakoor
|
ookeaninõkku järsult laskuv mandri serv
|
mandrinõlv
|
sadade või ka tuhandete kilomeetrite pikkuseks reaks koondunud mäed
|
mäeahelik
|
mägine ala, mis on korrapäraselt liigestatud mäeahelikest ja orgudest
|
mäestik
|
ümbrusest kõrgem pinnavorm, mille suhteline kõrgus on tavaliselt üle 200 m
|
mägi
|
ebakorrapäraselt liigestatud pinnamoega mägine ala
|
mägismaa
|
ookeanidealune maakoor, 5-10 km paks, tekkelt noorem kui mandriline maakoor
|
ookeaniline maakoor
|
koht, kus kivimid paljanduvad
|
paljand
|
Maa pealispinna kuju, mille moodustavad mäed ja mäestikud, tasandikud ning nõod ja orud
|
pinnamood ehk reljeef
|
maapinna osa, mis erineb ümbritsevast alast oma kuju, kõrguse (sügavuse), kallakuse, kivimilise koostise ja tekke poolest
|
pinnavorm
|
joon, mis näitab maapinna kõrgussuhete muutust (esitatud pinnavormi läbilõikena)
|
profiiljoon
|
koha kõrgus teise koha suhtes
|
suhteline kõrgus
|
pikliku kujuga sügav (harilikult üle 6000 m) nõgu ookeaninõos
|
süvik
|
väikeste kõrgusvahedega väheliigestatud pinnamoega ala
|
tasandik
|
uurdeorg, mis on tekkinud ajutise vooluvee kulutava tegevuse tagajärjel
|
uhtorg
|