Statistics for 7. klassi geograafia: pinnavormid

Click here to take the quiz!

General Stats
Answer Stats
Score Distribution
Your Score History

General Stats

This quiz has been taken 2 times
The average score is 10 of 22

Answer Stats

HINT	ANSWER	% Correct
kuhjeline tasandik absoluutkõrgusega kuni 200 m	madalik	100%
koha kõrgus kindlaksmääratud keskmisest merepinnast	{absoluutne} kõrgus	50%
allpool maailmamere taset asuv tasandik	alamik	50%
mäestiku kulumisel tekkinud kõrgtasandik	kiltmaa	50%
kõrgustike ja madalikega liigestatud suur tasandik	lauskmaa	50%
sadade või ka tuhandete kilomeetrite pikkuseks reaks koondunud mäed	mäeahelik	50%
mägine ala, mis on korrapäraselt liigestatud mäeahelikest ja orgudest	mäestik	50%
ümbrusest kõrgem pinnavorm, mille suhteline kõrgus on tavaliselt üle 200 m	mägi	50%
mere- või ookeaniveega üleujutatud mandri ääreala	mandrilava	50%
mandritealune maakoor, 40-80 km paks	{mandriline} maakoor	50%
ookeaninõkku järsult laskuv mandri serv	mandrinõlv	50%
ookeanidealune maakoor, 5-10 km paks, tekkelt noorem kui mandriline maakoor	{ookeaniline} maakoor	50%
koht, kus kivimid paljanduvad	paljand	50%
Maa pealispinna kuju, mille moodustavad mäed ja mäestikud, tasandikud ning nõod ja orud	pinnamood ehk reljeef	50%
maapinna osa, mis erineb ümbritsevast alast oma kuju, kõrguse (sügavuse), kallakuse, kivimilise koostise ja tekke poolest	pinnavorm	50%
koha kõrgus teise koha suhtes	{suhteline} kõrgus	50%
pikliku kujuga sügav (harilikult üle 6000 m) nõgu ookeaninõos	süvik	50%
väikeste kõrgusvahedega väheliigestatud pinnamoega ala	tasandik	50%
uurdeorg, mis on tekkinud ajutise vooluvee kulutava tegevuse tagajärjel	uhtorg	50%
ümbrusest kõrgem, pika aja jooksul tasaseks kulunud ala	lavamaa	0%
ebakorrapäraselt liigestatud pinnamoega mägine ala	mägismaa	0%
joon, mis näitab maapinna kõrgussuhete muutust (esitatud pinnavormi läbilõikena)	{profiil}joon	0%